Abi rosavamsa kudujale

12631358_962298243859610_4801401095974926020_n

Ruhnu perenaine lapsega.

 

img_3643
Pilt: Soome Rahvamuuseumis olev rosavamsa 

Kõigepealt pean mina ütlema et mina ei ole etnograaf ega asjatundja, olen lihtsalt huviline. Vamsat uurisin selle pärast et tahtsin seda endale kududa. Sügisel 2016 sellise ka endale kudusin.  Alloleva info olen leidnud erinevatest allikatest ja kogunud kokku endale ja teistele abiks kes tahavad kududa ehtsat Ruhnu naistekampsunit. Kindlasti on minu jutus vigu ja valearusaamisi. Olen teksti mitmel korral juba parandanud. Kõige parema abi ja nõu vamsa kudumiseks leiate te kindlasti hoopis Ruhnu saarelt ja Ruhnu muuseumist, suureks abiks on ka Saara kirjastuse raamat Eesti silmuskudumine, osa I.  Aga kui Ruhnu on teisel pool mägesid ja merd aga vardad ikka sügelevad siis saab ehk rosavamsa kootud ka saarel käimata. Alustada tasub kindlasti sellest Ruhnu muuseumi videost kus vamsat koob päris ehtne ruhnlane Ruhnu muuseumi õue peal.

Mis on rosavamsa?

Ruhnu ehk Runö saarel kooti  pidulikud naistekampsunid kas sinised, valged või mustad. Valge kampsun kaunistati parem- ja pahemidi silmadest kaheksakandadega. Ruhnul kutsuti neid kaheksakandu roosideks, sellest ka siis kampsuni nimi, roosidega kampsun ehk rosavamsa. Valge kampsuni varrukasuu kaunistati tumesinise kirjaga ja sinise kampsuni jällegi valge kirjaga. Mustal leinakampsunil kirju ei olnud. Kampsun kooti peenikesest villasest lõngast. Iseloomulik on ka kampsuni kuju, alumises ääres on järsud küljekahandused ning esi- ja tagatükile on alla jäetud väikesed lõhikud. Varrukad kooti õlgadest allapoole ringselt.

Kampsun koosneb järgnevatest kirjadest, mis igal vamsal natuke varieeruvad.

  • Keha ja varruka roosikiri
  • varrukasuu kiri
  • küljetriip viklikirjaga
  • õlalapi kiri
  • tagatüki allserva vikkel

Kõigil rosavamsa kudujatel soovitan kindlasti otsida raamaturiiulist välja selline tore Saara kirjastuse raamat nagu “Eesti silmuskudumine. Tavad ja tehnikad”. Raamatus on ilusasti välja toodud rosavamsa lõige, ajalugu, üldjoonelised juhised kudujale ja vajalikud kirjad. Kellel seda teost veel ei ole soovitan kindlasti see endale osta sest seal on olemas põhimõtteliselt kõik vajalikud oskused Eesti rahvuslikuks kudumiseks.

Rosavamsa jaoks tasub varuda valget maavillast lõnga ja peenikesed vardad. Mina kudusin oma rosavamsa Saara Hea tallevillast 12/2.

Soome rahvamuuseumi rosavamsa SU4106:446

img_3578

Küljevikkel ja varrukaauk

Pilt: Soome Rahvamuuseumis olev vamsa.

Minule teadaolevalt on muuseumides kaks valget rosavamsat. Üks on neist näha Ruhnu muuseumis, sellest vamsast järgmises peatükis. Teine vamsa on Soome Rahvamuuseumi kogudes. Innukal vamsakudujal ei tasu siiski nüüd Helsingisse purjetada sest see kampsun pole näha muuseumis, vaid on peidus kaugel Orimattila hoidlas.

lisatud 9.3.2015. Soomes on hoiul ka sinine rosavamsa, sellel on valged kirjad ka õlakutel.

lisatud 14.9.2016. Vaata vamsa SU 4106:446 detailfotosid siit.

Soome muuseumi valget rosavamsat iseloomustavad järgmised seigad

  • kolmnurkne kaelaava
  • S-kujuga küljetriibu vikkel
  • tagatüki allserv on kalasaba kujulise vikliga (muster all)
  • õlalapid ja esitüki allserv on 3×3 soonikuga
  • vamsa on kootud neljast tükist (varrukad on kootud ringselt) ja kokku õmmeldud
  • 31-37 silma / 10 cm (varrukad on kootud tihedamalt)
  • kampsuni esi- ja tagatükk on õmmeldud linase lõngaga. Tükkidele on jäetud 2 cm õmblusvarud sisse.

Selle rosavamsa kirjad ja mustrid on avaldatud soomekeelses raamatus “Sydämenlämmittäjä ja tikkuripaita. Perinteisiä neuleita Suomesta ja Eestistä” (Tammi 1993, ISBN: 9513100898″). Riina Tombergi koostatud muster on lõngale Novita Top Wool ja varrastele 2.5 mis on ehtsa rosavamsa kudumiseks liiga paksud. Ka on selle mustri lõige sirge joonega, ja teistsuguse kaelaavaga kui vamsadel oli. Raamatus on siiski olemas peaaegu kõik ehtsa vamsa kudumiseks vajalikud kirjad: roosikiri, varrukasuu kiri, küljevikkel ja õlalapid. Tagatüki allserva kirja sain Riina Tombergilt:

Allääre vikkel koosneb õhksilmustest vaheldumisi kaks silmust kokku. Kolm esimest augurida kootud nii, et õhksilmusele järgneb 2 kokku parempidivõttega, üks parempidi rida vahele ja siis uus augurida, kolm järgmist augurida kootakse enne 2 parempidi ületõstmisega kokku, siis õhksilmus. (Riina Tomberg)

18ruhnu

Pilt: Soome Rahvamuuseumis olev vamsa (Pilt saadud Riina Tombergilt)

Siin pildil on ilusasti näha see allserva vikkel, küljevikkel ja varrukasuu vikkel. Ka järgmise hea nõu sain Riinalt:

Tiheduse kohta: esitüki laiuses tundub olevat 2 mustrikorda, ühe mustri laiuseks on 67-68 silmust, igal vamsal muster veidi erinev, lisaks veel vikli laius ja mõned ääresilmused. (Riina Tomberg)

Muuseumi esemekirjeldus:

Kuvaus: Naisten villapusero on puikoilla neulottu valkoisella hienolla ja pehmeällä kotikehruisella villalangalla. Villapusero on tehty vartalonmukaiseksi kaventamalla sivuja. Kirjoneule, vinoneliöiden keskelle on neulottu kannuksenpyöriä. Pääntie on V:n muotoinen. Hihansuihin on neulottu tummansinisellä villalangalla ruusuke-kuvioita.

leveys 39,00 cm, pituus 48,00 cm

Ruhnu muuseumi rosavamsa

rosavamsarm

Pilt. Ruhnu muuseumis asuv vamsa (Pildi allikas: Ruhnu muuseum)

Ruhnu muuseumi rosavamsat iseloomustavad järgmised seigad:

  • sirge kaelaava
  • küljetriibu vikkel on kahe ristuva silmaga
  • õlalapil on  vasakule kaldu vikkel (õhksilm, kaks kokku, õhk, kaks kokku)
  • tagatüki alläär on horisontaalse siksalilise vikliga. Sellel on kaks viklijoont ilma vaheaukudeta, aga viklisakkide vahel on sellised vikeldatud paunakesed – sõõrikesed.

rosavamsa olalapp

Ruhnu muuseumi vamsa õlalapp ja küljevikkel

Ruhnu muuseumi vamsa roosikiri ja varrukasuu kirjad on raamatus Eesti Silmuskudumine. Roosikiri on praktiliselt sama võrreldes Helsingi muuseumi kampsuniga, erinevus on ainult kaheksakanna silmuste arvudes. Varrukasuu kirjas on selgemad erinevused, Ruhnu kampsunil on pisikeste kaheksakandade sees haakristid aga Helsingi kampsunil on lihtsalt ristumata jalad. Ruhnu muuseumi kampsun erineb sellest ka muudelt detailidelt: küljetriibu vikkel on kahe ristuva silmaga ja õlalapid on vikliga, mitte soonikuga.

rosavamsa vikkel 2

Tagatüki allserva vikkel Külli Vähi kootud  kampsunil. Screen shot Ruhnu kampsunit tutvustavast videost. Muuseumi kampsuni vikkel on natuke teistsugune.

Videos on näha kuidas Külli Vähi koob omale muuseumi kampsunist koopiat. Õnneks on allserv korraks ilusasti näha ka, niiet oskaja joonistab selle pildi pealt endale vikli maha.

8-kujulise küljevikli leiab üles jällegi Eesti Silmuskudumine -raamatust.

ERM EJ 140:1 Ruhnu, kampsun “ros vams”

Lisaks eelmainitud kahele kampsunile leiame rosavamsa ka ERMi kogudest, siiski ainult maha joonistatud mustri.

rosavamsa erm

Allikas: http://muis.ee/museaalview/653173

Sinine vamsa, SU 4106:444, blå vams

Helsingi rahvamuuseumi sinine vamsa. Vaata detailfotosid siit.

  • kolmnurkne kaelaava
  • küljetriip on kahe pahempidise silmaga
  • tagatüki allservas on ruudukujuline koekiri
  • õlalapid on koekirjaga
  • varrukasuul on südametega koekiri.
  • Varrukad on külge õmmeldud. Õmblused on linase niidiga.

Kokkuvõte

Võime arvata et iga saarel kootud kampsun on olnud natuke teistest erinev. Vamsa kuduja peaks kindlasti säilitama kamspuni iseloomuliku kuju, peenikese lõnga ja toredad roosid ja varrukasuu kirjad. Kudujale on hindamatuks abiks eelmainitud video ja Eesti Silmuskudumise raamat. Loodan et väikseks abiks on ka minu kokkuvõte. Kui näed jutus viga, jäta palun kommentaar.

Muudetud:

14.9.2016 Täiendatud infot vamsa SU 4106:446 kohta, lisatud link detailfotodele. Lisatud info ja link sinise vamsa kohta.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s