Rahvarõivaste tuvastamine

Allolev tekst on abiks neile kellel on kapis rahvariidekomplekt mille päritolu või kihelkonda nad ei tea.

Kui sul on kapis rahvarõivad mida pole aastaid kantud ja sa soovid neid endale korda teha aga ei oska kusagilt alustada siis suundu siia. See tekst proovib olla teejuhiks et vana ja väsinud riided saaksid jälle tagasi oma hiilguse ja muutuksid sulle sobivaks ja tänapäeva nõuetele vastavaks rahvarõivakomplektiks. Esimene peatükk käsitleb rahvarõivaste tuvastamist. Kui sa nüüd ütled et “aga ma tean juba et mul on Kadrina rõivad” siis ära siiski jäta lugemata  kui soovid näiteks kontrollida kas kõik komplekti osad käivad kokku.

Vaatlustamine: Alusta sellest et otsi välja kõik oma rahvarõivaste juurde kuuluvad esemed. Too välja kapist seelik, käised või särk, otsi ülest sahtlipõhjast sõlg ja kuhugi kolmandasse kohta kadunud vöö. Kui sul on mitmeid komplekte ja asju siis otsi kõik välja. Rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid on näiteks:

  • seelik
  • käised/särk
  • alussärk, alusseelik
  • liistik/kampsun/pikk-kuub
  • vöö
  • põll
  • tanu/pärg/pottmüts
  • sõlg, prees, kannaga raha, kurguhelmed
  • lahttasku/vardakott
  • pastlad/kingad/sussid
  • sukad
  • sukapaelad

Kui sa tead/mäletad et komplekti on kuulunud mõni osa mida sa hetkel üles ei leia siis tee sellekohta märge (märkmepaber või vihik otsi ka välja, seda läheb sul ka edaspidi vaja) ja jätka järgmiste esemetega. Kui oled projektiga alustanud siis usu mind, enda ja pere kappidest hakkab tasapisi esemeid välja ilmuma. Kõige tähtsamad komplekti osad on seelik ja särk/käised ja need on sinu rõivaste alustalad. Kui sul on olemas ka mõni rahvarõivaraamat siis tasub see ka riiulist välja tuua. Kui kõik esemed ühes kohas on siis vaata nad ilusasti üle, pildista aga ära tuiska veel neid pesema ega triikima vaid tõsta kuhugi varjulisse kohta tuulduma. Olen siia korjanud linke rahvariiete pesemisest.

Tuvastamine: Nüüd pead järgmiseks tuvastama oma rõivad. Mõned õnnelikud meil teavad juba mis komplekt neil on (Kadrina, Muhu, Mustjala on näiteks populaarsed) aga on ka neid kes ei tea. Kas on ostetud tundmatu komplekt või päritud vanatädi riided, ikka juhtub et info on ajaga kaduma läinud. Kui sul on olemas vastav kirjandus siis hakka raamatutest oma asju otsima. Tavaliselt on vanemad rahvarõivakomplektid tehtud raamatute järgi, ja üsna tõepäraselt on sinu komplekt ka mõne raamatu järgi tehtud. Kõige tõenäolisemalt leiad abi kas 1981 aasta mustakaanelisest kolmeosalisest raamatust või viiekümnendatel välja antud rahvariiete raamatutest. Üldiselt on su raamatu nimi arvatavasti “Eesti rahvarõivad”, ainult tegijad ja aastaarvud varieeruvad. Seelikute tuvastamisel olen parima leidnud abi Kurrikust, aga see raamat on väga haruldane (kui sul on olemas see riiulis siis palju õnne). Otsimist tasub ka sinul alustada seelikust. Vaatad mis värvi triibud su seelikul on peavärvina ja hakkad raamatut sirvima. Kui sul on komplektis tikanditega särk või käised siis võid nende järgi ka otsida.

Kui sul raamatuid ei ole või ikka oma komplekti ei leia siis võid otsida ka Rahvarõiva Nõuandekoja otsingumootorist aga neil puudub hetkel (kevad 2016) suurem osa Lõuna-Eesti komplektidest. Interneti pildiotsingust ma eriti ei soovita otsida sest seal on palju valeinfot. Kui ikka veel ei leia siis tee oma riietest fotod. Fotol peaks kindlasti näha olema seeliku triibustik (see võib olla laiem kui sa arvad), vöö kiri lähivaates ja särgi või tanu tikandid. Pildi võid saata tuvastamiseks kas FB rahvarõiva gruppi või Rahvarõiva NK:st. FB grupis oleme peaaegu kõikidele riidetükkidele päritolu leidnud. Parimal juhul osatakse sulle öelda ka millise raamatu järgi sinu komplekt on tehtud.

Kui sa oled oma riided saanud kellegi käest kes veel elab siis tasub muidugi küsida tema käest. Minu ema oskas öelda oma riiete kohta et “need tehti selle kihelkonna järgi kuhu mu isa on maetud”. Asja täpsemalt uurides selguski kihelkond. Kui riiete omanik on juba meie juurest lahkunud siis võib nuputada millise kihelkonna järgi ta oleks võinud teha, kas elukoha, sünnikoha või mõne muu inimese elulooga seotud koha järgi.

 

Kontrollimine: Kui sul on komplekti (või mõne selle osa) päritolu leitud siis hakka kontrollima igat eset. Otsi üles raamatud, kus on avaldatud juhendid oma kihelkonna komplekti valmistamise kohta. Siis võrdle oma esemeid raamatu komplektiga. Iga kord kui leiad oma seeliku, käised vms raamatust või netist, siis kirjuta info oma märkmetesse üles, lisa kindlasti ka selle eseme ERMi number. Eesti rahvarõivaste raamatutes on alati esemete ERMi numbrid ka lisatud. ERMi numbri järgi võid oma seeliku “esiema” ka internetist vaadata, näiteks ERMi number ERM 16428 annab Muisist selle populaarse Kadrina seeliku. ERMi numbri järgi saad teada originaaleseme vanuse, leiukoha ja legendi. MUISi otsingumootorist võid otsida ka seelikuid, käiseid ja muud oma komplekti esemeid, aga kui sul pole üldse teavet mis kihelkonna seelik sul on siis pole sellest otsingust suurt abi. ERMi varudes on 6000 seelikut, nende 6000 pildi seast on väga raske leida just seda triipu mille järgi sinu seelik on kootud.

Komplektiga lähemalt tutvudes võib tulla üllatusi. Sul on võibolla Viru-Nigula seelik, aga sinna juurde tehtud käised on hoopis Viru-Jaagupi. Kas kaasas olev vöö üldse on selle komplekti vöö? Ära oleta, vaid kontrolli. Vööd on võibolla aastatega vahetusse läinud või on eksitud vöökirja või seeliku värvidega. Kui oled leidnud oma seeliku või särgi päritolu siis suundu jällegi Nõuandekoja andmebaasi, seekord siis lugema infot selle kihelkonna riiete kohta. Sealt võid leida infokilde mida raamatutes pole, näiteks et Virumaal kasutati kitsaid rohelisest kalevist põllesid. Selle pärast ongi sinu komplektil selline põll, kuigi raamatus põll puudub komplektist. Üksikute esemete kohta võid otsida infot ka mujalt, välja on antud mitmeid vööraamatuid, tikandiraamatuid ja üksikute esemete tegemisjuhendeid on avaldatud ajakirjanduses.

Kui suur info otsimise töö on tehtud, peaks sul olema tuvastatud enamjagu esemeid. Kirjuta info üles kui sa seda veel pole teinud. Võid teha lihtsad märkmed nagu näiteks olen teinud oma komplekti kohta. Lisa kindlasti ka märkmed esemete seisukorra kohta. Nüüd peaks sul olema üldvaade oma komplektist, ja peaksid ka teadma mis esemed kuuluvad kokku ja mis mitte. Näiteks:

  • Viru-Nigula seelik (seelikuriie on aukudeta aga värvel on kulunud)
  • Viru-Jaagupi käised (kolletanud, krae on rebenenud, tikand on värvi andnud)
  • Viru-Jaagupi vöö
  • roheline põll (määrdunud)
  • silmadega prees (mustunud)
  • muhu sussid

Nüüd võid teha analüüsi oma riiete koosluse kohta. Näha on et kokku on sattunud eri kihelkondade esemed ja neid üldiselt koos ei soovitada kanda. Mõnikord on siiski erandeid, niiet ahastust ei tasu tunda. Komplekt on ehk tehtud ajal kui ERMist puudusid veel paljud esemed, mis on võinud juhtuda Kurriku raamatu järgi komplekte tehes. Muhu jalanõusid, ehk pätte siiski Virumaa riietega ei kantud, niiet need pole arvatavasti kunagi sinu komplekti kuulunud. Kanna neid niisama.

Järgmiseks soovitan kontrollida üle oma riiete seisukord, ja vaadata kas mõni ese ehk vajab välja  vahetamist või parandamist. Eelmist (välja mõeldud) näidet kasutades jätkaksin mina nii:

  • Viru-Nigula seelikul vahetada värvel ja toot, voltida vajadusel ümber
  • teha juurde sobivad Viru-Nigula käised ja vöö
  • pesta ära põll ja puhastada prees
  • hankida juurde puuduvad esemed (tanu, kurguhelmed, sukad, jalanõud)

Miks siis Viru-Nigula kui koosluses oli rohkem Viru-Jaagupi esemeid? Kui käised vajavad niikuinii vahetamist siis tasub juurde teha juba seelikuga kokku sobivad käised ja vöö. Vanad koltunud käised võib niisama alles hoida. Samas, kui sa oled neid käiseid aastaid selle seelikuga kandnud siis võid ju nad ära pesta ja hoida tagavaraks, aga kui sind huvitab rahvarõivaste autentsus siis otsi ikka seeliku juurde sobivad esemed. Seelik on rõivastel kõige tähtsam ja kallim ese, eriti kui see on käsitsi kootud. Käiste, särgi ja vöö tegemisega saab iga käsitöövaimuga inimene hakkama ja nende juurde tellimine on ka kõige odavam. Ainult kui seelik on sulle liiga lühike ja sellel puudub alla laskmise varu siis tasub mõelda seeliku vahetamise peale. Liiga laia või kitsa vöökohaga seeliku saab endale ümber teha, sest kõikides seelikutes on tavaliselt sama palju riiet (2,5-3 m). Arvesta sellega ka et komplektis võib olla ka esemeid mis ei vasta tänapäevaste rahvarõivaste nõudmistele, näiteks on tehtud käised masintikandiga või on seelik puuvillasest riidest. Sellisel juhul tasub mõelda nende välja vahetamisele isegi kui nad on muidu defektideta.

Uute esemete hankimine: Enne kui hakkad uisapäisa uut särki õmblema tasub küsida nõu targematelt. Küsi nõu jällegi kas NK:st või oma kandi rahvarõivaspetsialistilt. Võid muidugi teha puuduva eseme raamatu järgi, aga arvesta et raamatutes on ka vigu. Näiteks 1981 aasta raamatu mustrite värvide vastavus ei vasta originaalesemetele. Lisaks tasub mõelda et kõikide esemete mustrid ei ole ju raamatutes, sest meil on tuhandeid vöid ja seelikuid muuseumi kogus.Miks siis mitte teha endale koopia hoopis sellisest vööst mida keegi teine pole varem teinud? Esemete kokku sobitamine ei ole siiski nii lihtne et valin MUISist sobiva kihelkonna, otsin sealt meelepärase seeliku, vöö ja särgi ja teen ära, vaid arvestama peab ka et esemete vanus sobiks kokku. Sellepärast tasub abi ja nõu küsida sest asjatundjad oskavad soovitada sobivad esemeid sinu oleamasolevate asjade juurde. Soovitan ise ka lugeda võimalikult palju kirjandust, konsulteerida kohalikke rahvarõivategijaid ja esemeid hankides mitte tingida materjalidest ega valmistamisele kuluvast ajast. Võimaluse korral mine ka ERMi fondi või kohalikku muuseumi ja vaata seal originaalesemeid ning tutvu teiste valmistatud rahvarõivastega.  Rahvarõivaste kokku sobitamine on aega ja vaeva nõudev töö aga lõpuks tasub see ära sest on palju uhkem kanda läbi mõeldud ja etnograafiliselt kokku sobivat riietust kui sellist mida “lihtsalt kapist leidsin”.

Lingid:

  1. Rahvarõiva Nõuandekoda
  2. Nõuandekoja andmebaas kihelkonniti
  3. Eesti Rahva Muuseumi kogude otsingumootor MUIS
  4. Rahvarõivaste spetsialistid
  5. Rahvarõivaste valmistajad
  6. Facebook grupp Rahvuslikud riided ja rahvariided

Lisaks minu blogist võid leida abi mõnel teemal (arvesta, et mina ei ole asjatundja, olen ainult asjaarmastaja): Juhised

Järgmine peatükk: “Rahvarõivaste pesemine ja puhastamine” (valmimisel).

Loe ka: Rahvarõiva seeliku õmblemine.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s