Heikeli visiitidest

Pärnust. Soome õpetlane Or. A. .Hetkel täis minewal nädalil PäruuImaal wanu rahwariideidSoome Wuseumide jaoks otsimas. 13. —15. jaanuaril wiibis ta Pärnus, kust V. hulga Kihnu kindaid ostnud, mida nende iseäralise wärwi koktuPärast tähtjaks pidanud. Siin Mcs käis wõõras ka 14. jaanuaril seltsi perekonnaõhtul, kuS tema säälolemist awalikult meelde tmemt! ja teda püstitõusmisega auustat!. Kaugelt tülaline tänas, ja Ik«ta., mts otstarbe tema uurimistel mt. kellega saab tüki rahwa Hingeelu, ta Vaimu tegewust tutwals. Ja et Soome sugu rahwastel iseäranis riiete wärwi kokkuseadmises õige terwe ilumaitse olnud, seda olla isegi suurte haritud rahwaste juures tunnistatud, kes neid riietemoodnsid õige suure osawõtmisega tähele panewat. Pärnust läks õpetlane Suigusse säält Pöörawere ja Wigala poole. Saak olnud iga! pool hää, nii et suured kastid asju täis saanud, mis Peterburi saadetud. Seekord ei olnud Or. Heikelil aega enamaks ostmiseks, tahab aga suwel weel uuesti tulla ja siis nimelt saartel kogumist ette wötta. link

Pärnust. Soome õpetlane vr. A. O. Heikel, kes Eestimaal manade asjade, iseäranis manade rahwariiete kogumise jaoks reisib, käis ka 13. ja 14. Januaril Pärnus. Siin ostis suure hulga Kihnu kindaid, mida ta nende iseäralise wärwikiria poolest haruldaseks kiitis. Pärnust reisis ta Läänemaa poole, kus wanemaid rahwariideidloodab leidma. Suwel aga tahab ta meel uuesti siia tulla, siis otse saarte püäle. link.

Visiit. 24. ja 25. aug. käis Or. Heikel oma ethnograhwialisel uurimise reisil Pakri saarel, kus ta muu uurimise töö kõrwal umbes 120 rbl. eest endiseid rahwariiete üks Mid .jagusid vStis. Ühs wana pruüdipärja, n. n. „seppel” eest maksis ta üksi 20 rbl. Oli näha, et sääl niisugusest kraamist puudu polnud/ mis seda enam wõimalik, et rahwa?, iseäranis, naesterahwad weel muistsest rahwariide moodist näib osalt kinni pidama. Siit läks Or. Heitel Baltiski kaudu iaewaga Haapsalusse, mille ümbruskonnast oma uurimiselööd ligemate saane Wormsi, Noarootsi jne. pääl algab. Padise wald jäi seekord wahele. link

Soome muinasaja uurija Or. Heitel, kes Setumaal wana ehteasju uurimas ja kogumas käis, viibib praegu meie linnas. Hoolas teadusemees on oma Setumaa reisiga õieti rahul. Ta on säält ligi sada mitmesugust kirjatud liinikut ja wööd tui ka muid vanu riideid ning metall-ehteasju kokku ostnud, nii et üleüldse asjade kogu umbes wiis puuda ärasaates kaalunud. Pääle selle on la mitmesugustest kirjamistest ligi 40 päevapilti valmistanud. Meis linnas tahab ta paari päewalise siinviibimise ajal õpetatud Eesti Seltsi muinasasjade kogu läbi vaadata ning mitmel pool ülsikute isikute juures, kellel teatawasti wanu asju on, waatamas käia. Selle juures on ta mitmeid J. Eesti Põllumeeste Seltsi näituse toimekonna poolt antud mulluseid wanade asjade väljapanijate adressisid tarwitannd. Pikemat aega viibis Or. Hetkel hr. stuci. A. Põrt’i wäga ilusa ja mitmekesise wanade asjade kogu juures enesele tähendust tehes. Kahjuks on aga meie kullasepad, kes sagedasti wanu ehteasju rahwa käest on ostnud, neist Võimalikult ruttu püüdnud lahti saada. Or. Heike! sõidab siit Paistu; siis tahab ta aga ka Paides, kui wõimalik, ka Mustmees wanade hõbe-ehtede pärast käia. Soowime, et talle tähtsal uurimise reisil igal pool meie kodumaal, kuhu ta aga läheb, lahkelt wastu tuldaks. link

Kohaliku ülikooli keeleteaduskonnas lõpetas tänawu õppimist esimese järgu auuga A. Põrk, kes Viimaste aastate jooksul pääle muu weel iseäranis Eesti muinasasjade ja muistsete rahwariiete uurimises suure hoolega tööd on teinud. Nagu siin kohal juba öeldud, kiitis Soome teadusemees Dr. Heikel Pörki E.sti rahwariiete kogu wäga hääks ja omandas selle Soome rahwusliku museumi tarwis. Sellele wõime aga juurde lisada, et Soome uurija cunä. A. Pörki Dr. O. Kallase kõrwal põhjalikuks Eesti muistsete käsitööde ja rahwariiete tundjaks peab, misjuures Dr. Hukeli meelest weel see koguni huwitaw on, et canä. Põrk meie muistseid asju muistsete hariduserahwaSte käsitöödega ja riietega Võrreldes keeleteadustgi üksikute küsimuste selgitamiseks appi katsub Võtta. Nagu lugejad wäga hästi teawad, ei ole see meil Viisiks üksikutest inimestest, seäranis nooremas eas palju juttu teha, kuid praegusel korral ei tihkaks meie selle pääle tähendamata jätta, kuidas see meid rõõmustab, et meie päiwil kõigest „majanduslisest” hurjutamisest hoolimata itta weel mehi leidub, kes wanawara korjamist ja arhiwide tuhnimist ega Vanade riidekeste kogumist mitte ajast läinud jõleduste hulka ei arwa, waid päewa tujudest hoolimata oma tööd teewad. link

Lihulast. Soome wanade asjade korjaja Dr. Heitel käis neil pä>wil sjm osiis siit küladest tekkisid, tanusid ja muid manu töösid. Siil reisis ta Pärnu ja säält Kihnu saarele. link

 

U C. Heitel, kes läinud aastal Eestis rahwateaduslisi asju otsimas käis (Helsingi kogude tarwis), on sama otstarbega neil päiwil Setumaale sõitnud, nagu „Post.” teatab; süält läheb ta reis Peipsi ranna kaudu põhjapoole, wõib olla ka Wiljandimaale. link

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s