Rosavamsa

Lõpuks ometi sain oma Rosavamsa valmis. Kootud 2 mm varrastega. 



Advertisements

Heikeli visiitidest

Pärnust. Soome õpetlane Or. A. .Hetkel täis minewal nädalil PäruuImaal wanu rahwariideidSoome Wuseumide jaoks otsimas. 13. —15. jaanuaril wiibis ta Pärnus, kust V. hulga Kihnu kindaid ostnud, mida nende iseäralise wärwi koktuPärast tähtjaks pidanud. Siin Mcs käis wõõras ka 14. jaanuaril seltsi perekonnaõhtul, kuS tema säälolemist awalikult meelde tmemt! ja teda püstitõusmisega auustat!. Kaugelt tülaline tänas, ja Ik«ta., mts otstarbe tema uurimistel mt. kellega saab tüki rahwa Hingeelu, ta Vaimu tegewust tutwals. Ja et Soome sugu rahwastel iseäranis riiete wärwi kokkuseadmises õige terwe ilumaitse olnud, seda olla isegi suurte haritud rahwaste juures tunnistatud, kes neid riietemoodnsid õige suure osawõtmisega tähele panewat. Pärnust läks õpetlane Suigusse säält Pöörawere ja Wigala poole. Saak olnud iga! pool hää, nii et suured kastid asju täis saanud, mis Peterburi saadetud. Seekord ei olnud Or. Heikelil aega enamaks ostmiseks, tahab aga suwel weel uuesti tulla ja siis nimelt saartel kogumist ette wötta. link

Pärnust. Soome õpetlane vr. A. O. Heikel, kes Eestimaal manade asjade, iseäranis manade rahwariiete kogumise jaoks reisib, käis ka 13. ja 14. Januaril Pärnus. Siin ostis suure hulga Kihnu kindaid, mida ta nende iseäralise wärwikiria poolest haruldaseks kiitis. Pärnust reisis ta Läänemaa poole, kus wanemaid rahwariideidloodab leidma. Suwel aga tahab ta meel uuesti siia tulla, siis otse saarte püäle. link.

Visiit. 24. ja 25. aug. käis Or. Heikel oma ethnograhwialisel uurimise reisil Pakri saarel, kus ta muu uurimise töö kõrwal umbes 120 rbl. eest endiseid rahwariiete üks Mid .jagusid vStis. Ühs wana pruüdipärja, n. n. „seppel” eest maksis ta üksi 20 rbl. Oli näha, et sääl niisugusest kraamist puudu polnud/ mis seda enam wõimalik, et rahwa?, iseäranis, naesterahwad weel muistsest rahwariide moodist näib osalt kinni pidama. Siit läks Or. Heitel Baltiski kaudu iaewaga Haapsalusse, mille ümbruskonnast oma uurimiselööd ligemate saane Wormsi, Noarootsi jne. pääl algab. Padise wald jäi seekord wahele. link

Soome muinasaja uurija Or. Heitel, kes Setumaal wana ehteasju uurimas ja kogumas käis, viibib praegu meie linnas. Hoolas teadusemees on oma Setumaa reisiga õieti rahul. Ta on säält ligi sada mitmesugust kirjatud liinikut ja wööd tui ka muid vanu riideid ning metall-ehteasju kokku ostnud, nii et üleüldse asjade kogu umbes wiis puuda ärasaates kaalunud. Pääle selle on la mitmesugustest kirjamistest ligi 40 päevapilti valmistanud. Meis linnas tahab ta paari päewalise siinviibimise ajal õpetatud Eesti Seltsi muinasasjade kogu läbi vaadata ning mitmel pool ülsikute isikute juures, kellel teatawasti wanu asju on, waatamas käia. Selle juures on ta mitmeid J. Eesti Põllumeeste Seltsi näituse toimekonna poolt antud mulluseid wanade asjade väljapanijate adressisid tarwitannd. Pikemat aega viibis Or. Hetkel hr. stuci. A. Põrt’i wäga ilusa ja mitmekesise wanade asjade kogu juures enesele tähendust tehes. Kahjuks on aga meie kullasepad, kes sagedasti wanu ehteasju rahwa käest on ostnud, neist Võimalikult ruttu püüdnud lahti saada. Or. Heike! sõidab siit Paistu; siis tahab ta aga ka Paides, kui wõimalik, ka Mustmees wanade hõbe-ehtede pärast käia. Soowime, et talle tähtsal uurimise reisil igal pool meie kodumaal, kuhu ta aga läheb, lahkelt wastu tuldaks. link

Kohaliku ülikooli keeleteaduskonnas lõpetas tänawu õppimist esimese järgu auuga A. Põrk, kes Viimaste aastate jooksul pääle muu weel iseäranis Eesti muinasasjade ja muistsete rahwariiete uurimises suure hoolega tööd on teinud. Nagu siin kohal juba öeldud, kiitis Soome teadusemees Dr. Heikel Pörki E.sti rahwariiete kogu wäga hääks ja omandas selle Soome rahwusliku museumi tarwis. Sellele wõime aga juurde lisada, et Soome uurija cunä. A. Pörki Dr. O. Kallase kõrwal põhjalikuks Eesti muistsete käsitööde ja rahwariiete tundjaks peab, misjuures Dr. Hukeli meelest weel see koguni huwitaw on, et canä. Põrk meie muistseid asju muistsete hariduserahwaSte käsitöödega ja riietega Võrreldes keeleteadustgi üksikute küsimuste selgitamiseks appi katsub Võtta. Nagu lugejad wäga hästi teawad, ei ole see meil Viisiks üksikutest inimestest, seäranis nooremas eas palju juttu teha, kuid praegusel korral ei tihkaks meie selle pääle tähendamata jätta, kuidas see meid rõõmustab, et meie päiwil kõigest „majanduslisest” hurjutamisest hoolimata itta weel mehi leidub, kes wanawara korjamist ja arhiwide tuhnimist ega Vanade riidekeste kogumist mitte ajast läinud jõleduste hulka ei arwa, waid päewa tujudest hoolimata oma tööd teewad. link

Lihulast. Soome wanade asjade korjaja Dr. Heitel käis neil pä>wil sjm osiis siit küladest tekkisid, tanusid ja muid manu töösid. Siil reisis ta Pärnu ja säält Kihnu saarele. link

 

U C. Heitel, kes läinud aastal Eestis rahwateaduslisi asju otsimas käis (Helsingi kogude tarwis), on sama otstarbega neil päiwil Setumaale sõitnud, nagu „Post.” teatab; süält läheb ta reis Peipsi ranna kaudu põhjapoole, wõib olla ka Wiljandimaale. link

Huvitavat Eesti ajalehtedest

Tiidemann kutsub Sakalas rahvariideid tasuta pildistama ja lausa maksab piltide ja vanade rahvariiete eest (1902). Fotod lähevad Soome rahvamuuseumi A. O. Heikeli jaoks.

tiidemann

 

Tõesti imelik et nii wähe inimesi wana rahwariietes üles.wõtmisele on ilmunud. Palun, kellel kuidagi wõimalik, seda õige pea teha, sest üleswõte on p r i i ja  igaüks saab weel kolm kabinet pilli h i n n a t a kaasa. Oma õpilasi, keda juba pea igas kihelkonnas on, palun niipalju kui weel wõimalik, wanu inimesi rahwa seest, maja ja põllutöö riistu ja ülepaä kõiki, mis Midagi weel algupäraline näib olema, päewapildina üles wõtta ja igast iseäralisest pildist mulle üks pilt kabinet ehk 13 x 18 cm. suuruses saata, mitte ette 50 kop. kuni 3 rublani maksan, kuida asi aruldane on. Plated hoidke alal, nende wäärtus on tulewikus. Pildid saawad Dr. Heikeli soowil Eesti ja Soome rahwusliku museumi jaoks. Ka aruldasi rahwariideid wõtan hää hinna eest wastu. Päewapiltnik H. Tiidermann. Tallinnas  Wiru uulitsal nr. 14.

Sakala (1878-1940), nr. 29, 16 juuli 1902

 

Tiidemanni poolt ka pikem jutt sellest miks on rahvariiete korjamine tähtis (tekst korrigeerimata). Link

Üleskutse.

Dr Heikeli soowitusel, kes Soome sugu rahwaste wanu rahwariideid, ehteid ju mustrid Helsingis asuwa sellekohase museumi jaoks korjab, wõtan ma augustikuust s. a. kahe aasta jooksul igatahes need ilma hinnata päswapildina ülesse, kes manades rahwariietes minu päewapildi-kotta tulewad, ja igaüks saab meel 3 pilti hinnata kaasa, Soowida oleks, et igast Esstija Liiwimaa kihelkonnast üks meeste- ja teine naesterahwa riietes ilmuks ja wõimalikult ka manad inimesed; seega jääks ühes riietega ka terwest Eesti rahwast näolaad alale. Igaühest pildist läheb üks nimetatud museumile, teine Eesti Õpetatud Seltsile ja kolmas Eesti llliõplaste Seltsi museumile, kust neid ka Or, Hurt wabalt oma tööde juurde tarwitada wvib. —Minu ligi 400 numbrilisest wanawara piltide kogust on juba niihästi Soome, kui ka pea kõigi Europa rahwuslistes museumides kopiaid olemas, mille läbi Eestlaste wanawara ka teistele rahwastele rohkem tuikamaks saab. Augustikuul tuleb hra Dr, Heikel meel Eestimaale, nimelt Läänemaale ja selle saartele, Ilus oleks, kui igaüks lahkesti asju näitaks ja nutte liig kõrget hinda ei nõuaks, mille üle vr. Heikel oma kewadisel reisil Pärnu pool iseäranis kaebas. Paljudel jääwad manad asjad niisama wedelema ja kaowad ära, kuna selle läbi tähtjas rahwusline uurimine korda saadetud saab ja paljud tähtsad mälestused ja teadused Soome sugu rahwastest kadumise eest hoitud saamad. Seda peaks iga Eestlane uhkusega toetama. Iseäranis kooliõpetajad ja «vallakirjutajad, kes rahioa keskel elawad ja ajalehti loewad, wõiwad seda asja rahmale ära seletades palju kaasa aidata. Nad teawad ka, kus nurgas meel wanu asju ja riideid olemas -m, sellepärast palun nimetatud herrasid ~.i lahked olla ja vr. Heikeli «võimalikult lahkesti nimetatud asjade korjamises aidata, ja ka «niinest, kellel wanu riideid ja ehteid olemas on, minu juurde ülesmõtmisele juhatada. Nooremad inimesed wõiivad ju oma manad isad ja emad neis riietes üles «võtta lasta, millega neil ilus mälestus «vanemaist järele jääb, kuna nemad ühes ka üleüldist rah-wusltkku asja edendawad. Soowib keegi pääle üleswõtmist on ui rahwariideid ära anda, siis wõtan ma neid raha eest kui ka kingitusena waStn Soome rahwuslikule museumile edasi andmiseks. Pääle selle palun weel neid päewaprltniku herrasid, kes minu juures Eesti- ja Libvimaal pilditööd õppimas oliwad, nii palju kui wõimalik, manu rahmariideid, ehteid, põllu- ja muid tööriistu üles mõtta ja maksu eest minule saata. Soowida oleks ka manu ralnva laulikuid ja jutupuhujaid, ühes lühikese elulooga. Tillemal kswadel saan ühe prii kursuse püewapildi-töö õpetuses Tallinnas, andma, kuhu Lääne-, Saare-, Pärnu- ja Wiljandi-maalt igast kihelkonnast ühe mastu wõtan selle tingimisega, et rahwa wanawara päewapildina weel nii palju päästa, kui wõimalik. Teistest kohtadest on neid juba ja loodan weel saama. Kursuse kuulutus saab omal ajal ajalehtedes ilmuma, nii pea kui walitsuse luba, mida ma see aasta mõne põhjuse pärast tarwitada ei saanud, tulema aasta kohta uuesti käes on. Loodan, et üleüldise rahwusliku ettewõtte pärast igaüks, kellel,võimalik, ülemal nimetud asja edendama saab. AuupaMult auwNuM IWI. Päevapiltnik Tiidemann.

 

 

Kristan Raud kirjutab Soome Rahvamuuseumi kohta

Kristjan Raud käis 1909 aastal Helsingis, kohapeal kohtus ta ka A. O. Heikeliga ja Soome rahvamuuseumi Eesti esemete koguga.

Tükike Soome sõidust.

Helsingisse, Helsingisse! Jälle kord wabasse õhku ja waimlise äratuse sekka. Sõit oli lõbus, nii lõbus, nagu harwa enne. Ei taha Helsingist kui linnast, milles ju suurlinna elu tuksub, kõnelda, ei ka ta ilust, ei ta waatamisewäärt noorest arhitekturist, ei ka Atheneumist, milles soomlaste kunst pidusid peab, ainult millegist, mida suurem osa kaasreisijatest wahest tähelegi ei pannud. Helsingi südames leidsin tüki kodumaad kogu Eesti wanawara —. Looduseteadlase Dr. Heikeli wirgad käed on selle waranduse omal ajal meie mail korjanud ja Helsingi museumi eeskujulikult üles seadnud.

Kogu pole suur, aga kena, nii et ta kõige toredamale museumile ehteks Wõiks olla.
Dr. Heikel tunneb nähtawaSti peenikeselt wana-aega ja selle ilu ja tal on osawust ja agarust kogumiseks. Peab kuulma, kuidas ta sellest juttu westab, kust ja kuidas ta kõik need asjad on saanud, kust need waibad, need ülikonnad, kuidas need ehted, need wööd, need kirjud kindad jne. Üliilus on näituseks wööde kogu, mõned eksemplarid toredad nagu liblika-tiiwad. Peenike wärwitundja kunstnik, kes minuga ühes neid waatas, oli waimustatud nende peenikestest wärwikõladest. Wäga algupäraline on ka kinnaste kapp. Hulk iseäralist kirsasid, kõik tihnitähnilised, nagu haruldased wõõramaa linnud. Waata ometi seda wärwide kokkukõla, hüüdis korraga mu naaber kunstnik ühe ülikonna pääle näidates, kus tumepruun ja tumeviolettpunane ime kenasti harmonerisiwad.

Kõiges ülikmmas oli midagi ootamata wõõrast, ühtlasi aga midagi meeldiwat, ligitõmbawat. Lae lähedal kõrgel rippusiwad wärwirikkad waibad. Punast oli neis palju. Ühes silmasin koguni inimese kujusid. Kogus on mõndagi haruldast leida, nii üks juukste ehe, nõnda nimetatud „pää lõng,” mis. ju pagana-ajal moodis olla olnud, nimelt mitmekarwalistest lõngadest kokkuseatud pikerguse kujuga topp, mis keset selga alla rippus, kui ma ei eksi, lahtiste juuste seas. Sarnast pole, nagu Dr. H. kinnitas, kusagil enam leida . . . Ometi! Tema teadmist mööda elanud wiie aasta eest keegi Mana eit Paistu kihelkonnas, kes sarnast lõnga osanud walmistada. Eesti kõrwal on ka meie naabrid lätlased waatamisewäärt. Palju sarnadust leidub nende ja meie wahel. Ka Rootsist on mõnda. Dr. Heikelil on praegu raamat käsil, milles Balti wanawarast laiemalt kõneldakse. Asjaarmastajatel on küll põhjust huwitusega raamatu ilmumist oodata. Soomlastel on nõuu tulewtkus laialisemat ainelise wanawara korjamist Eesti piirkonnas toime panna.

Määratu suur tööpõld ootab neid. Pääle selle mõtlewad nad koguni terwe Siberi läbi otsida, kus aga Soome sugu rahwaid olemas on. Nende ridade kirjutaja juhtis museumi herrade tähelepanemist nimelt Eesti wanawara pääle, mis iseäranis ruttu kaduda ähWardab ja sellepärast hädalist korjamist tarWitseb.

Wõiks ju sellega leppida, kui soomlased oma museumides Eesti muistseid asju hoiawad. Aga km me kuuleme, et meie haruldased Wanad asjad kaugele wõõrsile ära wiidakse ja sääl kui haruldased asjad rahaks tehmkse, kuna nad jaolt üksikute inimeste kätte laheWad, jaolt wõõraste museumide omadeks saawad, meile kas igawesti kadunuks wõi paremal korral waewaga kättesaadawaks saawad, siis läheb meel nukraks. Nii on hiljuti üks huwitaw korjandus Saaremaalt Peterburisse wiidud ja sääl Aleksandri UI. museumile ära müüdud. Pääle selle häwitatakse neid kodu igalpool arusaamatuse põhjustel armetumal kombel. Kas tõesti ei ole meil mehi, kes mõni tuhat selle tarwiS ohwerdada woiksiwad, et suuremal wiisil korjamist ette wõtta, et mõne aasta jooksul kõik kokku saadaks, mis weel leida on! Wähe on ju ülepää kõigest weel olemas, ja ometi wiiwitatakse. Tõesti arusaamata ! Aeg tuleb, kus meie ainelise wanawara tähtsust ära tuntakse ja ta järele küsitakse ja koguni üksikute asjade eest suuri summasid pakutakse, aga siis neid enam pole. Mõteldagu selle pääle. Mõteldagu, et see warandus elaw kapital on, mis elawat kasu toob ja mitu kümmend korda rohkem wilja kannab kni surnud kullahunikud. Sellepärast korjatagu aidatagu rutatagu! TartuS, mai-kuul 1909.
Kristjan Raud.

K- R a u d , Tükike Soome sõidust. Postimees  3. VI 1909, nr. 120. link.

Heikeli reisikiri Eesti saartelt

Osa I ja II: http://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/870853?page=7

Osa III-IV: http://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/870854?page=5

Osa V (Ruhnu): http://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/870856?page=6

Osa VI: http://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/870855?page=4

Vaata ka: Päivälehti 9.11 ja 16.11.1902 Heikeli reisikiri.

Vaata ka Keel ja Kirjandus aasta 1980 Ants Viirese artikkel “A. O. Heikel ja eesti teadus”.

 

Linke eestirootslaste rahvariiete 

Tähtsamaid linke eestirootslaste rahvariietest.

Noarootslaste vanad riietumistavad

Ernst Hermann Schlichting, Trachten der Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö.

Kustbon ; 2 1973-06

Lithographirte Beilagen zu Eibofolke, oder, Die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö

Axel Olai Heikel: Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien 

Eesti rahvariiete ajalugu (Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Ilmari Manninen.

 

pilte:

http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=18

http://www.rnhf.se/photoarchive/search_photos.php?option=search&firstpicture=0&numberofpictures=0&area=10&subject=20&searchtext=run%C3%B6&pict_id=&submit=%3C%3C%3C

http://muis.ee/museaalview/425257

http://muis.ee/museaalview/1059299

Pruutpaar Heikeli pildil

suk15_108

Heikel ütles selle pildi kohta: “Pruutpaar Ruhnu saarel. Mikko Maria – Pastor Dreijeri tütretütar”. 1902 juuni, Ruhnu saarel.

Kas siin on sama paar kuus aastat hiljem?
b804087-29

Ruhnu, perekond Mass Ö (Gran), Simon hülgeküti riietes, abikaasa Mariaga, naise ema Aina Mickos. Foto 1908.

Runö, familjen Mass Ö(Gran), Simon iklädd säljaktsdräkt, hustrun Maria och t.v hennes mor, Aina Mickos. Foto 1908

Foto allikas: link Bild B804087-29

Vaata ka pildid Bild B804087-28 ja Bild B804056-16. Pildil nr 28 Aina Mickos (Dreijer).