Valmis särgike


Suurus 120 cm. Virolahti, ehk siis Soome rahvariide särk. Käsitsi õmmeldud. 

Advertisements

Rahvarõivaste tuulutamised Eestis 2016

6.8.2016 12-16 Valga rahvarõivaste tuulutamine Säde pargis. Organiseerija Valga Muuseum

6.8.2016 kell 12 Alatskivi Liivi muuseumis vanade tekstiilide tuulutamise päev. 

7.8.2016 Lihula Rahvarõivaste tuulutamine.  Kohal fotograaf ja rahvarõivaabi.

7.8.2016 kell 11 Kuressaares Loomesuvila õues. Saaremaa käsitöö selts. 

20.8.2016 10-16 Rõude muuseumis Läänemaal “Rahvariiete tuulutamine

28.8.2016 Rahvarõivaste tuulutamise piknik Taevaskojas. Kokkusaamine 10:30 parklas, rongkäik muruplatsile.

13445793_1036633246412660_3338287767604086059_n

28.8.2016 Rahvarõivaste tuulutamine Kadrioru pargis. Kohal etnograafid, rahvarõivaabi ja fotograaf.

Üleval on kalender tänavustest rahvarõivaste tuulutamistest (kalender täieneb info ja fotodega kui neid  juurde tuleb). Rahvarõivaste tuulutamised on sündmused mille Eestis on tavaliselt organiseerinud kas Rahvarõivaste Nõuandekodu, kohalik muuseum või käsitööselts. Idee on tuulutamiseks saadud Soomest kus tuulutamised on iga aasta augustis Soome rahvarõivaste sünnipäeva (5.8) paiku. Soome tuulutamised on vabalt organiseeritud kohtumised kus inimesed lihtsalt tulevad kokku piknikukorvi ja sõpradega, Eesti tuulutamistel on tavaliselt organiseeritud ka naguke esinemisi, loenguid ja programmi. Keegi ei keela organiseerimast ka oma tuulutamist, leppige sõpradega kokku päev kuna saate pargis kokku, kõigil seljas oma kõige kaunim pärandvara ja pidage maha üks tore piknik. Ametlike (ja mitteametlike) tuulutamiste info võib lisada ka kommentaaridesse.

ImageServlet

 

Särke Nõo seeliku juurde

 

Nöo: särk puudub

Puhja:

  1. ERM 9036/1; 2-3ab (kätiste katked) link: http://muis.ee/museaalview/556179
  2. ERM A 329:10 (katke, pilt puudub) link: http://muis.ee/museaalview/584797
  3. ERM A 811:152 (koopia, pilt puudub) link: http://muis.ee/museaalview/534327

Tartu-Maarja: Kirjeldus Kurrikus

Rõngu:

  1. ERM A 293:171 (punase tikandiga) ERM A 293:171NK pildipank

Rannu

  1. ERM A 829:115 (punaste tikanditega) link: http://muis.ee/museaalview/529135
  2. ERM 514, (särk, teoaegne) link: http://muis.ee/museaalview/523695
  3. ERM A 949:130 (särk, meeste) link: http://muis.ee/museaalview/617775
  4. ERM A 949:129 (särk, meeste) link: http://muis.ee/museaalview/615520

Otepää

  1. ERM 6644 (punase tikandiga) link: ERM 6644NK pildipank

 

Mõtteid särkidest

Soome rahvariiete lapsesärk mida teen oma pojale hakkab valmis saama. Praegu ühendad varrukaid kehaga ja mõtted liiguvad vaikselt juba järgmise töö poole. Pean tegema kaks särki, Nõo naiseseeliku juurde särgi ja Mustjala lapseseeliku juurde. Nõo särgi juurde on hetkel variandiks kas Otepää särk või Puhja särk (ERM 9036/1; 2-3ab). Otepää särgi kohta on juhised mul olemas, Puhja kohta peab ise nuputama. Pean siiski veel uurima mis muid särke Tartumaa kandist on ja neid võrdlema kahe eelmainituga. Mustjala lapsesärgi kohta leidsin palju infot Maaja Kalle lõputööst Saarte lasteriietuse ainetel. Ma pole veel otsustanud kumma esimesena teen, naisesärki läheb vaja kohe aga lapsesärgil pole kandjatki. Aga lapsesärgi varrukad on mul juba kurrutatud niiet selle peaks valmis saama päris ruttu.

mustjala_laps

Mustjala perekond. Lapsel triibuseelik, valge särk ja liistik. Tundub et särgil pole sellist lahtkraed nagu täiskasvanul naisel on. Ja väga lahe hiiglaslik tasku on tütarlapsel!

Rahvarõiva särgi õmblemine (lingid)

Üldised särgi õmblemise juhendid:

Nipet-näpet video rahvariiete õmblemisest. Vana aga hea!

Haapsalu kutsehariduskooli õppematerjal

Ritney blogis konspekt üldiste juhenditega

Katariina blogis särgi õmblemise õpetus

Kersti blogis pildid Jüri särgi tegemisest

 

Detailid:
Marge blogis särgi/käiste lõhiku tegemine pilutikandiga

Marge blogis õpetus niidist nööbi tegemiseks

 

 

Särgitegu tulemas

Hetkel õmblen poisi särki. Varsti peaks valmis saama, varrukad on vaja veel kehale külge teha ja allserv lühemaks keerata. Silme ees seisavad juba järgmised tööd, ja need on Viru-Nigula uus sitsipõll ja Nõo naisesärk. Nõo rahvariiete brozhüüris soovitatakse teha Otepää särk ERM 6644. Muisis on ilusasti särgist pildid olemas aga legend on kahjuks puudu.

Üldised head juhendid on särgi õmblemiseks Kersti blogis, Ritney blogis ja samuti raamatus “Rahvariideid Vooremaa veerelt”. Mõningad tähelepanekud/mõtteid/kogemusi allpool. Need mõtted ja nipid on sellised mille olen saanud Soome rahvarõivakoolis.

  • Vaja läheb särgiriiet (linane), tikkimiseks maagelõnga (punast heegelniiti, mulineed vms sobivat), õmblemiseks linast niiti. Töövahenditest vajad tavapäraste nööpnõeltele ka tömbi otsaga nõela (ballpoint needle) kurrutamiseks ja väikest teravat nõela käsitsi õmblemiseks. Linane niit tasub ka vahatada, selleks osta õmblusvaha. See aitab niidil sirge püsida.
  • Kuigi linane riie tõmbab palju kokku siis ära pese särgiriiet enne kurrutamist / pilupalistamist kuigi paljud juhendid seda soovitavad. Kurruniidid on lihtsam sisse ajada kui riie on veel pesemata ja pilupalistus on ka parem teha kui linased niidid pole veel kokku tõmmanud. Pese proovilapp (vähemalt 10×10 cm)  ja arvuta selle järgi kokkutõmbabmisprotsent. See on minu soovitus, aga Eesti rahvarõivaõpetajad soovitavad linase riide 90C läbi pesta enne õmblemist. Kui riie on määrdunud või vajab valgendamist, siis muidugi pese läbi enne õmblemist.
  • mina teen ikka vanade lõigete järgi, ehk siis sirgete õmblustega särgi. Näiteks see ei ole minu arust rahvariide särk ja mina ei saa aru miks selliseid lõikeid absoluutselt igalpool soovitatakse. Jah tänapäevane lõige istub muidugi paremini ja on harjunud maitse järgi ilusam aga originaalidel riiet kokku hoidev lõige on minu arust ikka parem. Esiteks hoiab see riiet kokku (moodne term on zero waste -lõige) ja teiseks on sirgeid jooni palju lihtsam kurrutada ja õmmelda. Sisse lõigatud varrukal kaob ju täiesti ära ju üks vanade särkide ilu ehk õlale langev õlaõmblus. Kandilise lõike istuvust parandab see et särk teha küllalt lai ja lisada kaelalapid (õlakute alla õmmeldavad väiksed lapikesed)ning kaenlalapid kaenla alla.
  • Lõiked tasub paberist ikka välja lõigata ja kangale laotada plaanimiseks. Vaja läheb sul kehatükki (ees ja tagatükk on koos), varrukaid (võid algselt jätta nad otsast teineteise külge), kraed, kätiseid, kraelapid, kaenlalapid JA PROOVILAPP.
  • Särgi laiuseks arvestada naisterahval rinnaümbermõõt + 30 cm ja toekamad perenaised peavad ka jälgima et särk sobiks ka puusade ümber. Arhailised särgid tehti tavaliselt ühest riidelaiast. Riidelai oli 70 cm lai, niiet särgi laius oli 140 cm. Nii laial särgil saad ilusasti õlale langeva õlaõmbluse ja tihedad kurrud kukla peale ja ette.
  • traagelda riidele oma lõikeplaan (suured tükid võid nööpnõeltega kinnitada).
    • kehaosa: kinniselõhik on lõime suunas
    • varrukad: varruka küljeõmblus on lõime suunas
    • kätised:  pikk serv on lõime suunas
    • krae:  pikk serv on lõime suunas
    • õlakud:  pikk serv on lõime suunas
    • kraelapid, kaenlalapid: märgi lõimesuund traagelniidiga tükile ja jälgi suunda tükke särgile kinnitades
  • . Ära haara kohe kääre kätte. Huvitav nipp mida ise olen pannud tähele on see et tükid lõigatakse välja alles siis kui seda konkreetset tükki läheb vaja. See on tänapäevastunud masinõmblejate viis lõigata tükid korraga välja ja õmmelda kõik ühe istumisega valmis. Käsitsi õmmeldes tehakse asja ajaga, kes teab mis võib juhtuda särki õmmeldes, võibolla kasvab kõhuke vahepeal ette või läheb särk kellelegi teisele. Kui riie on veel ühes tükis saad veel plaane muuta. Teine hea nipp mida õppisin oli see et kätised, krae, kaenlalapid, proovilapp ja muud pisemad pudinad on algselt kõik ühe pika riba peale märgitud ja alles siis kui pead näiteks krae särgile õmblema lõikad selle suuremast tükist välja. Ka tikkimine on lihtsam kui sul on riidel natuke varu ümber, mitte minimaalne õmblusvaru 1 cm.
  • KASUTA SÄRGIRIIDEST PROOVILAPPI: Kõik pisted, kurrud, tagid ja pilupalistused proovid enne proovilapil järgi,  ja proovilapp peab olema samast materjalist kui su töö et sa teaksid kui mitu lõnga nõelale võtta. Jälgi ka lõimesuunda proovilapil et oleks samapidi nagu tööl. Vaata et tikandi kõrgus oleks sama nagu originaalil.
  • Alusta tikitavatest osadest. Tiki valmis kätised, krae, õlalapid. Need võivad olla ka teisest materjalist kui su särk. Tikkimiseks kasuta tikkimisraami, käiseid tikitakse ka suurtel kandilistel raamidel.
  • Palista varrukalõhik ja kurruta varrukad. Ilusad kurrud on tihedad teineteise küljes kinni. Parem on jätta varrukasuule pikem kurrutamata osa kui venitada kurrud liiga laiali.
  • Peale kurrutamist pese varrukad läbi. Halval juhul avastad peale pesu et sul on liiga lühikesed varrukad, parem see siiski nüüd avastada kui siis kui terve särk on valmis. Hea nipp on väljalõikeks arvestada 2 x varrukapikkust ja vahele 10 cm mille võid hiljem lõigata kaenlalapiks. siis kui juhtub et riie tõmbab ülemäära palju kokku on sul 5 cm kummalgi varrukal varu ja kaenlalapid õmbled teisest riidest. Kui kokkutõmbabmine on minimaalne siis lõikad sealt krae- ja kaenlalapid. Kui riie on pestud siis niisuta kurrud ja lase kuivada. Kui kurrud on kuivanud võid varrukaotstele kätised külge õmmelda.
  • Kätiseid ei õmmelda külge masinaga. Kui õmblusmasinga üle kurdude lasta siis vajuvad kurrud lössi, niiet kätised ja krae õmmeldakse kinni käsitsi. Mina võõrastan rahvariietel nähtavaid masinõmblusi. Ma nüüd ei ütle et terve särgi peaks ilma masinata tegema aga nähtavad kohad peaks ikka tegema käsitsi. Minu arust on ka selline kappõmblus palju ilusam ja soliidsem kui masinaga kokku vuristatud pesuõmblus. Pildid ja soomekeelse juhendi kappõmblusest leiad siit. Norras õmmeldakse rahvariietel kappõmbluse esimene õmblus masinaga ja teine käsitsi.
  • Palista särgi lõhik. Kõikides õpetustes juhendatakse särgi lõhikul kasutama pilupalistust aga näiteks sellel ülalmainitul Otepää särgil on ju tavalise palistusega, niiet juhendu oma särgi originaali järgi. Õmble särgile kraelapid kui need käivad sinu särgi juurde ja õlakud. Kurruta särgi kaelus eest, tagant ja õlakute/kraelappide juurest. Pese nüüd särgi kehaosa (või niisuta kurrud) ja peale kuivamist õmble külge krae.
  • Lõika varrukad teineteise otsast nüüd lahti.  Võid nüüd ka varrukad särgile traageldada ja selga proovida. Õmble varruka ühele küljele varrukalapp. Õmble varrukaõmblus ja teine külg varrukalapil. Tee lappvoldid/kurrud varruka ülemisele osale ja õmble varrukad kehaosa külge ning särgi küljeõmblus. Palista alumine serv, meestesärgile jäetakse ka lõhikud.
  • Viimistle särk: tee nööpaugud kätisele, lõhikule lukk, sõle/nööpide jaoks aasad või sõltused.
  • Tee naistesärgile eraldi alas, ehk seelikuosa. Võid teha selle teisest riidest (see tasub kindlasti enne õmblemist läbi pesta) või samast riidest. ühenda särk ja hame/alas teineteisega.
  • Kui oled terve särgi käsitsi õmmelnud siis premeeri ennast näiteks shampusega.

Selline on siis minu preagune plaan Nõo särgiga. Puudu on veel maagelõng tikkimiseks, särgiriie ja kõik muu on vist isegi olemas. Plaanin pilte ka panna kui soovi on. Need mõtted siin on mulle endale juhiseks, kui teistel neist on abi siis on hea. Kogusin ka siia eestikeelseid linke rahvariide särgi õmblemisest.

Disclaimer: mina ei ole etnograaf, käsitööõpetaja, rahvarõivanõustaja ega mitte mingi muu asjatundja. Parim nõu on raamatutes, muuseumis ja Rahvarõivaste Nõuandekojas.

Täna Eesti käsitöö klubis

Sügisel otsustasin organiseerida käsitöö klubi eestlastele Soomes. Olemegi kord kuus kokku saanud Sello raamatukogu “neukkaris” ja koos käsitööd teinud. Tavaliselt on kohal käinud 4-5 inimest, rääkinud oleme eri teemadel ja mõnikord oleme niisama koos kudunud. Ma tavaliselt proovin ikka teema ette nuputada ja siis natuke proovin seal rääkida. Esimesel korral võtsin kaasa kirivöö raami, ja kohapeal prooviti siis natuke kududa. Otsustasin maikuu kohtumiseks uuesti vöökudumise teema üles võtta, aga juhtus nii et tavaliikmetest kõik teatasid et ei saa tulla. Mõtlesin eile juba kohtumise ära jätmisele, aga kuna raamatukogu ruumid on minu nimel siis läksin ikka kohale. Reklaamisin natuke ka Soome rahvariidefoorumil  võimalust Eesti kirivööd proovida aga arvasin et vist saan ikka ise üksilduses kaks tundi veeta ja oma vöökesega tegeleda.

Aga tuli välja et kohale tuli uus liige, Shay, kes elab Utahis, on hetkel Soomes praktikal ja kes on Eestis elanud ja tahtis hirmsasti kirivöö kudumist õppida.

Ja seda me siis tegimegi kaks tundi. Näitasin ette kuidas kirja korjamine käib ja Shay õppis asja lausa õhust selgeks. Hiljem tuli juurde ka üks Soome proua kes oskas juba vöökudumist aga tahtis näha vööraami. Kaks tundi hiljem oli meil juba 5 cm vigadeta vööd tehtud.

Ma vahepeal juba mõtlesin et kas on mõtet võimelda selle klubiga aga selliste päevade järgi on tunne et ikka olen õigel teel.

Kõik memme kootud seelikud on nüüd valmis. 

  
Viru-Nigula, Hargla, Nõo ja Mustjala seelikud. 

Sain täna siis sellise pildi teha. Kõik memme kootud seelikud olen ümber või valmis õmmelnud. Viru-Jaagupi on pildilt puudu, sest on juba mu vennatütrele edastatud. Üks suur etapp rahvarõiva projektis edenenud. Järgmine etapp on puuduvad särgid teha. Vööd on kõigil seelikutel olemas (va Hargla mis ei vaja vööd).

.