Rahvarõiva seeliku õmblemine

Kõigepealt tahan öelda et mina ei ole rahvarõivakoolitaja, etnograaf, õmbleja ega käsitööõpetaja. Olen asjaarmastaja, niiet võtke minu sõnu sellisena nagu nad on: asjaarmastaja nõuna. Kindlasti on allolevas õpetuses vigu, ja asju mida tasub teha teistmoodi. Neil juhul palun jätke kommentaar ja juhtige vigadele tähelepanu. Allolev õpetus on mõeldud abiks neile kellel on kodus rahvarõiva seeliku riie olemas. Selle asemel et seda jätta koidele söögiks võtke aga kätte ja õmmelge seelik endale sobivaks ja võtke kasutusse! Seelikuga saab minna peole, parki, kelgumäele ja kirikusse. Nii kaua kui käärid pole riidel kallal käinud siis seelikut õmmeldes vigu ei ole, alati saab tehtu üles harutada ja ümber õmmelda. See õpetus kehtib kaharate seelikute kohta, mis on volditud. Kurrutatud (meenutab pliseerimist) seelikute kohta kehtivad teised juhendid.

  

Valmis seelik. Nõo kihelkonna.

Rahvarõiva seeliku riiet müüdi nõukogude ajal ja Eesti aja alguses kupongidena. Kupongid on masinal atlasskoes kootud riidetükid, mida müüs näiteks Kaubamaja. Kupongid on tavaliselt 100×150 cm, ja neid läheb täiskasvanud naise seeliku jaoks vaja 2 tk. Eriti pikkadel või suure ümbermõõduga perenaistel läheb vaja ehk rohkem, et seelik oleks õige pikkusega ja et voldid ilusaks jääks. Kui sul on olemas vana seelik mida soovid ümber õmmelda siis haruta seelik lahti. Seelikuriiet ega kupongi ei tohi pesta, sest üsna kindlasti annab see värvi ja rikub heledamad triibud! Oota parem talve ja tee seelikule lumepesu. Kui riie on kapis seisnud ja kapihais küljes siis võid õues tuulutada. Enne õmblema alustamist paranda vanas riides olevad augud, harja või klopi see puhtaks ja auruta riie triikrauaga või pressi läbi märja räti.

Mina alustan tavaliselt sellest et vaatan Muisist milline on olnud minu seeliku originaal. Selle järgi otsustan, millise värvli teen, kas lisan alla serva paela ja millised voldid seelikul peaksid olema.

img_2934

Käsitsi kootud Nõo seelikuriie ja vöö, nii nagu memm need mulle saatis.

Seelikuriide lisaks läheb sul vaja:

  • linast riiet (toot, värvel ja salatasku)
  • paksemat niiti (puuvill või linane), mina kasutan hallikat ja valget linast niiti käsitsi õmblemiseks
  • 1-2 nööpi värvlile (või haak, paelad vms sobiv kinnitus)
  • kaaruspael seelikule alla serva (vajadusel)


Käsitsi kootud seeliku serva palistamine. Mina teen seda  tömbi nõelaga.

Kõigepealt pead kinnitama seelikuriide servad sest need hargnevad jubedalt. Kui sul on masinal kootud seelik, siis lase overlokiga servad üle. Käsitsi kootud riidel pead kinnitama lõimeotsad. Sellel Nõo seelikul mida piltidel on näha on nii lühikesed lõimeotsad et neid pole võimalik sõlmida ja palistasin serva käsitsi üle. Järgmiseks õmble kummagi serva ülemisele poole kinniseribad. Need jäävad seeliku küljelõhiku palistuseks.


Küljelõhiku kant. Linane kant on murtud pooleks, servad sisse keeratud ja küljelõhiku külge traageldatud. Mina õmblen kandi nii pahemalt kui paremalt poolt käsitsi kinni. Kant on 4,5 x 22 cm riideriba. 

Õmble küljelõhiku kohale kumbagi serva kinniseribad. Kinniseribad on pesuriidest või linasest riidest palistused mis kaitsevad kinnise kohalt seeliku külgi. Kui seelikuriie on kahest tükis siis vaata et kinniseribad ikka kohakuti satuksid. Kinniseribad võiksid olla umbes 20 cm pikad.

Kui su seelik on kahest kupongist siis õmble nüüd need kokku.

img_3041
Keera seeliku äär sissepoole ja kinnita õmmeldes. Koelõngad jäävad pärast toodi alla peitu.

Järgmiseks keeran mina tavaliselt maha üleliigse seeliku pikkuse. Kui sul pole üldse aimu et kui pikka seelikut sul vaja läheb siis suundu edasi seelikut voltima. Kui seelik on volditud siis võid seda selga proovida ja pikkuse parajaks rihtida. Olen ise umbes 165 cm pikk ja minu seelikud on umbes 90-94 cm pikad. Liiga pikk seelik on kõndides halb ja määrdub kergesti. Keera üleliigne pikkus sisse, pane nööpnõeltega kinni, traagelda ja õmble hallika linase (või paksema beezhika puuvillase) niidiga serv kinni. Kui üleliigset pikkust pole siis keera sisse ainult 1 cm. Ära lõika käsitsi kootud seelikut lühemaks sest rahvarõiva seelik elab kauem kui sina ja järgmine kasutaja võib olla sinust pikem. Sisse kinnitatud serv annab seelikule kaharust. Laste seelikule jäta kindlasti pikkuse varu.

img_3050

Toodi kinnitamine

Nüüd kinnita toot. Toot on linane riideriba mis on seeliku sees kaitsmas seda mustuse eest. Kui kodus linast riiet ei ole, siis ära siruta kätt ilusa puuvillase riide järgi, ükskõik kui rahvuslik se oleks. Lillelised või värvilised sitsiriided olid hinnalised riidetükid mida seeliku saba alla ei peidetud. Ka ei anna pehme puuvillane riie seelikule kaharust nagu tugev linane toot annab. Sul läheb vaja kas valget või halli linast riiet. Kreemikas valge meeldib mulle kõige rohkem. Toodi laius on 10-15 cm (+ 2 cm õmblusvaru) ja pikkus on seeliku allserva pikkus. Toot kaitseb ka jalgu seeliku kareduse ja kraapimise eest. Pese toodiriie kõigepealt läbi, ja triigi maha 1 cm õmblusvaru kummalegi serva. Siis õmble see käsitsi seelikule alla serva nii, et toot ei jää paremalt poolt seelikut näha.

  

Linane toot.

Ära õmble tooti ja allserva masinaga, sest masinaga õmmeldud õmblusi on hiljem väga halb harutada. Eriti vanad seelikud kuluvad õmbluse kohalt sest masinõmblus sööb villast lõnga. Käsitsi õmblemine ei võta tegelikult üldse kaua aega ja samas sa tutvud oma seelikuga. Tooti peab aegajalt pesema ja on parem et see on lihtsalt eemaldatav.  Jäta toodi kumbki ots natuke pikemaks kui vaja, sest hiljem küljeõmblust ühendades pead ühendama ka toodi otsad. Nüüd võid õmmelda valmis salatasku.

  
Valmis tasku. 

Etnograafilistel seelikutel ei olnud sisse õmmelduid taskuid vaid naised kandsid lahttaskut või vardakotti, aga tänapäeval on salatasku väga mugav ja jääb ilusasti peitu ega sega etnograafilist kooslust.


Voltimine. Pildil on näha selja keskkoht kuhu voldid tulevad mõlemalt poolt.

Järgmiseks otsi välja oma nööpnõelad ja hakka seelikut voltima. Arvesta, et naiste seelikutele jäeti ette kõhu peale 10-20 cm voltimata põllealune. Voltimiseks on erinevaid juhendeid ja valemeid, mina soovitan vaadata oma etnograafilist seelikut ja juhenduda selle järgi. Sagedasti on MUISis voldisügavus seeliku legendi märgitud. Sügavus on siis see osa mis on voldipõhjast voldiharjani. Jälgi et heledamad triibud jääks ikka voldiharja peale (tasub usaldada ka oma maitset, need triibud mis jäävad voldiharjale hakkavad seeliku üldmuljet ju domineerima). Niimoodi voldid kuni kõhupealseni, siis keerad voldid teisele poole jooksma ja voldid edasi riide lõpuni. Peale seda mõõda lõpptulemust ja vaata kas läks  väga nihu. Paar cm siia sinna annab voltide sügavusega rihtida, rohkema ülemäärase materjali võid põllealuse juurde voltida.  Ja ära heida meelt kui esimesel korral ei tule välja, niikuinii pead mitu korda tegema enne kui sobiva ümbermõõdu saad. Minul pole kordagi õnnestunud esimese korraga. Kui seeliku vööõmbermõõt on selgelt liiga pikk ja kõhupealsele ei saa ka volte juurde teha siis võta nööpnõelad välja ja voldi uuesti. Ära hakka lootma et äkki annab parandada värvlit külge õmmeldes, tavaliselt ei anna üle 1-2 cm parandada.

Kui vööpikkus on enamvähem paigas siis õmble voldid ülevalt kinni ja võta nööpnõelad välja. Kontrolli jällegi kas ei jää seelik liiga lai või kitsas. 3-4 cm saad veel timmida, või küljeõmblusesse natuke peita. Üldiselt peaks rihtima ka et triibustik jookseks ilusasti küljeõmbluse kohalt, aga alati see ei õnnestu kui riie halvasti lõigatud on. Ära unusta volti teha ka küljeõmbluse kohale. Õmble kindlasti ülemine serv käsitsi kinni ja säti õmmeldes voldid ilusasti. Kui sa nüüd masinaga hakkad seda õmblust tegema siis nööpnõelad lähevad viltu ja voldid paigast ära. Võib juhtuda et su ilusasti rihitud vööpikkus venib masinaga õmmeldes 5-10 cm pikemaks ja siis pead kõik üles harutama ja uuesti voltima.


  

Värvli kinnitamine

Nüüd traagelda värvel seeliku paremale poolele. Värvel tehakse tavaliselt valgest linasest riidest. Etnograafilistel seelikutel oli ka villasest riidest värvleid ja seelikuriidest värvleid. Arvesta et seelikuriidest värvel võib su särgile värvi anda, ka pole seelikuriidest värvlid sama kestvad nagu linasest. Värvli laius on umbes 4-5 cm. Jäta värvli kumbagi otsa 1-1.5 cm õmblusvaru. Mina õmblen värvli tavaliselt seeliku külge õmblusmasinaga, ainuke õmblus mille jaoks toon masina kapist välja. Traagelda seeliku pahemale poole salatasku. Kinnita salatasku ülevalt värvli külge ja pisikeste pistetega kinniseriba külge. Keera värvel seeliku pahemale poole ja kinnita käsitsi tihedate pistetega. Viimistle värvli otsad. Otsa võid kinnitada kas haagi või teha aasa nööbi jaoks. Ära lõika seelikule sisse nööpauku. Riie hakkab selle koha pealt hargnema ja varsti pead hakkama seelikut parandama.

  

Nööbiaasad ja nööbid

Mulle meeldib lahendus kus kummalgi värvli otsal on aas ja nööbid. Nii ei jää kõhupeale jääv värvli ots rippuma. Loodetavasti on seelik sulle nüüd paras. Paigalda nööbid nii et seelik oleks su kõhu kõige peenikesema koha peal, lõdvalt rippuv seelik hakkab vöö alt alla valguma.  Käistega kantava seeliku külge  võid õmmelda linasest riidest traksid, et seelik paremini üleval püsiks.

Kui sa veel alumist serva pole valmis teinud siis tee see nüüd valmis. Siis ühenda seeliku küljeõmblus kui seda varem pole teinud ja kinnita toot.

  

küljeõmblus

Keera küljeõmbluse kohalt ääred tagasi ja õmble üle üleloomispistes. Osad kasutavad küljeõmblusel ka liimiriiet, mina pole kasutanud. Ma õmblen tavaliselt küljeõmbluse käsitsi, sest nii saan triibud täpselt ühele kohale. Kui õmbled masinaga siis enne pead traageldama ja kontrollima et triibud ilusasti jääksid. Laiema triibu kohalt on lihtsam õmmelda. Osad tänapäevased masinal kootud seelikuriided on väga õhulised, peaaegu läbipaistvad, ja arvan et nendel riietel peab vist küll liimiriidega küljeõmbluse üle tegema. Nende juhendite järgi mida mina olen näinud soovitatakse nüüd seelik toruks õmmelda aga minu arust on see niimoodi ebapraktiline voltida. Tavaliselt mina õmblen seeliku küljeõmbluse peaaegu kõige viimaseks või enne värvli kinnitamist seeliku külge.

Kinnita lõhiku alumine serv tugevasti kas masinaga või käsitsi üle õmmeldes. Kinnita seeliku alla veel pook kui see kuulub sinu seeliku juurde. Pooki kinnitades peab ette vaatama et see liiga pingule ei jää sest muidu tõmbab seelik kotti.

Nüüd on seelik valmis. Mina kirjutan tavaliselt seeliku salatasku peale veel seeliku kihelkonna ja kuduja nime sest sagedasti kustutavad aastad selle info inimeste mälust. Head kandmist!

Kui sulle oli sellest jutust abi siis palun jäta kommentaar. Kui näed tekstis viga siis juhi sellele tähelepanu.

Lisa lugemist:

Abiks: “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt” Tiina Kull 2014 sisaldab selge ja põhjaliku õpetuse rahvariide seeliku õmblemisest.

Kersti blogis on selged pildid seeliku õmblemisest.

Advertisements

2 thoughts on “Rahvarõiva seeliku õmblemine

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s