Kihnu kört

Ostsin Kihnu kördi Soome proualt kes oli selle saanud lapsena kingiks külas käinud eestlaselt. Kördiga tuli kaasa sukad, pastlad, vöö ja käised. Kört on Soome kingitud arvatavasti üheksakümnendate alguses. Kuna käised olid lapsesuuruses ostsin Mardilaadalt endale kördiga käimiseks Kihnu jaki. Kallisseltsi räti sain ka Eestist.

Körti kandsin fotosessil kus tehti reklaamfotosid Soome 100 pidustuste ühe sündmuse jaoks. Minu roll oli bussijuht, mis on Helsingis täitsa sobiv roll eestlasele. Siin on kõik bussijuhid välismaalased, ja neist on suurem osa eestlased. Teistel olid Soome rahvarõivad, mina olin ainuke maahanmuuttaja.

Põlle õmblesin ise juurde ja kodarraha ajasin helmekeesse eelmisel õhtul. Rätik on natuke halvasti seotud, palun ärge pahandage.

Pütsepa fotod

Volkstrachten_ss.jpg

Vastseliina rahvariided

Mulle hakkab  vaikselt tunduma et fotodel on meile tuttav Karl Pütsepp oma tütre Emma Alviinega. Olen Muisist Karl Pütsepa pilte vaadanud (mis pole kuigi lihtne sest koolmeistril oli ka poeg Karl Pütsepp, kooliõpetaja) ja sarnasus on silmnähtav. Kuigi on raske aru saada kumb Karl on piltidel (kahtlustan et ka Geni fotol on hoopis noorem Karl) on sarnasus olemas.

fotosid vanemast Pütsepast:
http://muis.ee/museaalview/1076089

 

Koolmeister Karl Püttsepp

Hiljuti lisasin siia fotod Vastseliina esemetest Soome rahvamuuseumi kogus 4106. Esemed on Eestist Soome ostnud siin blogis tuttav härra A. O. Heikel, kes oli Soome Rahvamuuseumi teadlane. Vastseliina või Võru esemed saatis talle Eesti koolmeister Karl Püttsepp, keda Heikel kohtas oma kolmandal ekspeditsioonil “Läänemere maakondadesse” Setumaal. Aprillis 1902 sai Püttsepp Heikelilt esemete kogumiseks 50 rubla ja hiljem lisaks 20 rubla. Nende eest suutis ta hankida ühe meeste ja ühe naiste rõivastukomplekti pealis- ja talveriietega. Esemed on ilmselt pärit Võrumaa idapoolsest servast, päritoluks on mainitud Wastseliina. Koolmeistri elukoht Laserova on nüüd Venemaa poole jäänud.

Korjamine läks ilmselt vaevaliselt, sest asjad saatis koolmeister Helsingisse alles oktoobris. Helsingi rahvamuuseumi arhiivist leidsin Lazerovast saadetud neli postkaarti ja ühe kirja.

IMG_4404.JPG

Austatud Herra Heikel!
Pean wabandama, et wanad eesti rõivaid weel ei ole ära saadetud. On wäga waev löiva [leida], ja ka saada. Enämbüli egal ütel wanad mälestuse asjad, ei taheta kuigi ära müüwä. Mõni asi weel puudub. Loodan Juuni Kuul ära saata. Teid laheste, ja auupaklikult tervitades K. Püttsepp Koolmeister

Lazerowas 29 Mail 1902

Austatud Herra Heikel.
Et Wõrro linnas 31 Augustil, ja 1 Septembril (meie kallendri järele) wana eesti rõivaste, ja asjade wäljanäitus (Austellung) saab olema selleperast olen wiiwitanu Teie asju ära saatmisega. Aga saab säält ka weel mõni esieralik asi. Muidu on kõik joba walmis pea ära saatmise tarbis. Teid lahkeste terwitades.
Carl Pütsep Koolmeister. Laserowas 27 Aug 1902

Koolmeister Püttsepast jääb sõnumitest väga muhe mulje. Oma ainukeses pikemas kirjas (oktoobris 1902) põhjendab ta asjade saatmisega viivitamist näiteks sellega et “arwasin: ega neist ni rutt, ehk nii ainult waja ei ole. Ommetegi na ükskõrd ikka sinna jõudwa.” Naine polnud ka kodus, ja puudu oli üks talvekübar. Talvekübara suutis Püttsepp leida ja asjad läksid teele juba nädala jooksul.

IMG_4410.JPG

Kõrgest austatud Herra Heikel!
Pean wabandama, et mina Teile ei ole kirjutanu, ja kõike teada andnu.
Selleperast ei pruugi Teil mitte kahtlane (Unsriher) olla. Mina olen kakskümmend rubl (20 r) kätte saanu, ja olen ka kõik nii häste toimetanu (ekspetiert) kui wõimalik olli. Kõik loodan mina Teie meele pealt olevat; ennegi 6 päiwa pilti, mis mina olen lasknu wannu eesti rõivastega üles wõtta, ehk need ei saa waest Teie meele järele olema.

Asjade ära saatmisega olen mina selleperast nii kaugus wiibinu, et mina tahtsen ikka kõik asjad täieste kätte saada. Nüüd puudup weel üks meeste talwe kübar, wai müts, ja loodan ka seda wast pea kätte saada. Kui olen saanu, sis saadan kohe kõik asjad ära. Wiiwitasin ka toperast, et arwasin: ega neist ni rutt, ehk nii ainult waja ei ole. Ommetegi na ükskõrd ikka sinna jõudwa. Rahaga loodan ka läbi tulla. Palun sis weel üks nädal oodata. Mino naine ei ole koton, kes mul awitasi kõrra perast sisse pakkida.

Kui Teie johute Herra Ekmanniga kokku saama, sis terwitage Taad südamest mino nimel. Ka paluge et Tema minole kirjotasi omast elost, ja kuis suvi Teie pool on olnu, ja kuis wilja saak? Mina kirjotasi kül Temale, aga ei tia kus Ta elab? Loodan sis, et Teie mino peale pahane ei ole; wad et Teie minoga leplikult kannatama Saate.
Teid südamest tervitades, Teie alandlik
Karl Pütsepp Koolmeister
Laserowas 9-,22 Octobril 1902
Pean weel ütlema: Kül on nüüd waew ja raske wannu asju kätte saada. Kellel wast ongi, ei taha kalli raha eest ära anda. On jo mälestuseks kirjetu.

IMG_4407.JPG

Heikel sai asjad ilusasti kätte ja saatis koolmeistrile ka väikese vaevatasu.

Austatud Herra Heikel!
Wist olet joba mino pikemba kirja, kõige teädüsega kätte saanu (8). Täis rehnungi löwwat asjade mant. Nüüd saada Teile wiimatse teadüse perä rehnungiga. Olen kõik asjad, 29 Oktobril (meie kallendri järele) ära saatnu. Kõik saatmise kulu, kirja margitega, ja kasti köitmise nööriga kokku 1 rubl 78 kop. Palun minole teada anda, kui asjad olete kätte saanu. Teid söämest terwitades aupaklikult Laserowos 29 Okt 1902. K. Pütsep Koolmeister

Laserowas
19 Dec 1902
Kõrgest austatud Herra Heikel!
Wäga hea meelega olen Teie raha kirja 5 rublaga kätte saanud. Ja tänan Teid w’ga, et Teie olete ka mino waewa peale mötelnud. Sõbast ei ole mina weel midagi teadust saanu. Wast weel edaspidi. Sõbast wõite TEie Pernu Wiljandi ja Tallinna poolt teadust otsita, waest ehk leiate säält? Teid weel kord südamest tänades, ja lahkest terwitades. Carl Püttsepp

Koolmeister Püttsepa kohta võib rohkem lugeda allolevatest ajalehtedest:
Kaja nr 220, 23 sept 1926 lk 6.
Eesti Kirik nr 3, 21 jaan 1937

Genis: Karl Pütsep (1854), andmed klapivad eelnevate ajalehtedega. Foto arvatavasti siiski tema pojast, Karl Pütsep lauluõpetajast.
Foto Karl Pütsep, Liiso Pütsep lastega. 

Laaserova asukoht kaardil (Jääb Petseri ja Vastseliina vahepeale)

Vastseliina naise rahvarõivad, Soome rahvamuuseumi kogu järgi

Kansallismuseo kogu 4106 esemete järgi kokku pandud Vastseliina naise rahvariide komplekt. Osadest esemetest puudub foto.

Esemekirjeldus muuseumi kataloogist:

868 Naiste kasukas tumepruunist kalevist, kaunistatud punase paelaga
869 Kampsun sinisest kalevist, seljal voltidega
870 Villane seelik, kirjude triipudega
871 Pallapool, suve ündrik
872 naiste särk suure kaelusega, ilukirjadega “kumakurõivas” õlgadel
873 Hõbesõlg särgi juurde
876 Valge tanu pitsiga ja punase ilupaelaga üle otsaesise
878 Tanopael
879 Helmed, valged ja pruunid klaashelmed, viis rida
883 Vöö
889 Naeste kaputad, e sukad. Valged vikeldatud ja sinise triibuga suka suul
890 Kõrik. Mustjaspruun villane linuk, ilutriipudega servades; mõlemal lühikesel otsal 3 triipu. Umbes 100 aastat vana.
891 Suu e. Nõnarätt. ilukiri kahes servas
892 Põll siniste ja valgete triipudega

Ja esemete lisaks on meil ka foto aastast 1902, pildistatud Võrumaal enne esemete Soome saatmist.

Vastseliina rahvariided

Kahjuks puudub täpsem info esemete korjamise kohta. Tean, et esemed saatis A. O. Heikelile aastal 1902 kooliõpetaja Karl Püttsepp, kes elas Setumaal, Lazerova külas. Esemete eest maksis Heikel Püttsepale 20 rubla.

Aastaaruanne 2016

Kuigi aasta 2016 on nii globaalselt kui ka isiklikult olnud raske siis olen siiski saanud midagi ka tehtud. Konkreetseid saavutusi on valminud esemed, galeriis pildid neist osadest. Soome vanasõna ütleb et “laiska töitänsä luettelee” ehk siis “laisk loeb ette tehtuid töid”. Minu loend all.

Järmised asjad olen valmis kudunud aastal 2016:

  • 3 mütsi
  • 2 paari kirikindad
  • 3 salli
  • 3 täiskasvanute kampsunit endale
  • 1 suvine tsärk
  • 1 laste kampsun
  • 1 paar poolkindad

= kokku umbes 2 kg lõnga ära kootud aasta jooksul. Lõnga on mul veel kappides umbes 17 kg niiet tööpõldu mul on järgmisteks aastateks.
Aga ma ikka õmblesin ka. Osa käsitsi, osa masinaga. Rahvariided üldiselt käsitsi.

  • 5 rahvariide seelikut (Nõo 2tk, Mustjala, Muhu, Hargla) õmblesin kas ümber või valmis. Kangaid ise ei kudunud 🙂
  • 1 vildist laste mänguasi (ja mitu muud lelu sai parandatud, nõelutud, täiendatud mütside, sabade ja muu tiluliluga)
  • 1 rahvuslik komplekt (Sexy Munsala) ümber õmmeldud vanast rahvariidekleidist
  • 1 rahvariide lahttasku (see oli selline kokku vuristamine rohkem)
  • 2 rahvariide põlle (üks masinal ja üks käsitsi)
  • 1 lapse rahvariide särk (käsitsi õmmeldud)

Igasugu peenemat parandamist, palistamist, nõelumist ja muud sellist ma ei hakka lugema ja ega ei mäleta ka enam. Aastaga on minu käest läbi käinud ka mitu teise ringi rahvariide komplekti mille olen edasi Eesti vahendanud. Parim leid aasta jooksul oli Kihnu Roosi tehtud Kihnu rahvariidekomplekt (kört, sukad, käised, vöö, pastlad). Suve alguses võtsin kätte ka ja tühjenasin natuke kappe ja müüsin maha kõik rahvariide-kangad, seelikud jne mida olin teiselt ringilt ostnud ja endal plaanis polnud kasutada.

Lisaks on aasta jooksul toimunud ka muid huvitavaid sündmusi, neist muidugi üle kõige oli see kui sain näha Soome rahvamuuseumi Ruhnu vamsasid. Olen tutvunud ka Ruhnu ajalooga üldiselt ja käinud muuseumi arhiivist lugemast A. O. Heikeli märkmeid ja vaatamas fotosid tema Ruhnu reisist. Mingil hetkel kirjutan sellest Heikeli reisist ka suurema kokkuvõtte, arvatavasti peale seda kui olen näinud ka ülejäänud Ruhnu esemeid mis praegusel hetkel on külmutusel muuseumi konserveerimiskeskuses.

Poolikuid asju on ka hetkel:

  • Teine paar Ruhnu poolkindaid
  • säärepaelad
  • Nõo rahvariidesärk
  • lapse rahvariidevest
  • üks sall mis ootab aastaid lõpetamist
  • vööpuul on rahvariidevöö vist aasta juba pooleli

Loodan et 2017 lõpetan need asjad, ja teen ka paar planeeritud eset. Eriti tahaksin teha käsitsi kootud linasest riidest pikk-kuue lõikega lühikest jakki. Teiseks tahaks teha Saksast ostetud pööningulinasest päris õiget rahvariidesärki. Kudumise teemal tahaks jätkata Heikeli korjatud esemete kudumisega, soov oleks kududa ehk Ruhnu esemetest midagi ja kindlasti Võru esemeid ka. Üldse need Heikeli esemed on üks asju mida enim ootan aastast 2017, sest muuseumi koguhoidja ütles et neid esemeid pole vist keegi aastakümneid puutunud. Hetkel on nad uues konserveerimiskeskuses külmutamisel ja peale seda lähevad konservaatori juurde. Alles siis saame teada millal mina ja koguhoidja näeme neid esimest korda. Niiet uueks aastaks on mida näha-kududa. Head uut aastat blogi lugejatele!

Kansallispukubingo :)

Lataa tästä kansallispukubingo Linnan juhlien kättelyjonoon!

Bingo on useampisivuinen.

  • Valitse yksi tai useampi pelisivu pelattavaksi.
  • Merkkaa ruutu kun näet kättelyjonossa ruudukon tapahtuman tai esineen

Bingo on hyväntahtoinen. Vaikka siellä onkin muutama upsis-ruutu niin ei oteta stressia vaikka essu jäikin kotiin tai aika olisi siirtyä tykkimyssyyn. Bingo on syntynyt kuitenkin rakkaudesta kansallispukuun.